TEKI ALL JA KÖÖGIKARDINATE TAGA/ VEREURMAROHUMESI

Luule, kaksikraamat. Kressa on üks elava eesti luule tippudest ega vaja tutvustamist, siiski on asjakohane tuua mõni värvikas tekstilõik, muidu jäämegi siin jahuma: “Jah, mulle meeldivad ilusad sõnad. / Ilusad sõnad on sõda ja surm. // Kõik, mis tapab, / teeb kedagi tugevamaks.” lk 14 või “Ära pabista, looduse kroon. / Vaju nagu valuutakurss, / vaju aeglaselt, servapidi merre. / See toob õnne.” lk 21.

Krafinna irooniline ja jõulise kujundikeelega debüüt peaks tegema ärevaks mõnegi naiskirjanduse nõukoja, loodetavasti kutsutakse kokku mitmeid hüsteerilisi kriisikoosolekuid. Põhjust on, kirjaneitsite sekka on lahti lastud uus suur murdj: “nende päikseprillide / taga on vaid stagnatsioon / loomkatsed / on tulutud“ lk 38, aga ka “tartu september / ja tänavanäolised aastad / voolavad mulle vastu / nagu tiigipõhja vesi / sogased limased värvilised / ja näitavad delikaatselt / kahe osutiga / kulunud sümpaatiat”.

Raamat on käsitöö, trükitud Gutenbegi Poegade töökojas ökoloogilisele kodumaisle ollusele.